Tuesday, September 11, 2012

Viimane päev Bangkokis

Siin Bangkokis on elu nagu sauna eesruumis, hetkel näitab  35 °C  Feels Like 42 °C, 

Hommikul läksin kõigepealt Khaosani lähedale ühte templit vaatama, sellised ilusad kuldsed pagoodid  olid seal, peaaegu samasugused kui Kuningapalee juures.






Seejärel läksin raha vahetama et oma Thai bahtid tagasi eurodesse saada, see polegi nii kerge, enamustes rahavahetuspunktides eriti eurosid ei ole ja valuutat osta saab ainult suuremates pangaosakondades. Olin parasjagu Chinatownis ja  ühest panga rahavahetuskontorist soovitati mingisse reisibüroosse raha vahetama minna. Pärast mõningast seiklemist leidsingi selle sealt  Chinatownis üles, päris naljakas oli seal, pika laua taga istus umbes 8 rahavahetajat kes tagantpoolt  valuuta kurssi küsisid ja siis sinu raha tahapoole andsid kust eurod vastu anti. Vahetuskurss oli tegelikult päris hea. Chinatown ise on sellline
 

Tagasi oma hotelli hakkasin ka bussiga tulema , buss sõitis paralleelselt jõega kus paistis Wat Arun, Koidutempel. Kuigi olin seal juba varem käinud , hüppasin ikka bussist maha et uuesti üle vaadata. Alustuseks väike paadisõit üle Chao Phraya jõe, 3 bahti :).





Sinna üles viivad päris järsud trepid, ülemine trepp on oma 60 kraadi tõusu ja sealt allatulek on üsna jube. Wat Arun on ka üks sellistest kohtadest mis tuleks kindlasti Bangkokki külastades ära vaadata.





Seal Wat Aruni ees võib lasta endast  tai rahvariietes kena pilti teha



Wat Arunist tagasi Khaosanile sõitsin laevaga, 3 peatust oli vist. Nojah, kolasin  seal Khaosani kandis veel veidi ringi, eks ta ole paras hullumaja nii päeval kui öösel..


Siin saab ka duriani süüa ;)




Monday, September 10, 2012

Floating market ja Kwai jõgi

Olin eelmisel päeval ostnud ekskursiooni "Floating Market ja Kwai River". See terve päeva kestev tour maksis siin 550 bahti. Ärkasin varakult ja olin juba kell 7 ootamas, järele tuldi siiski alles 7.40. Sõit sinna kestis oma 2 tundi, arvatavalt umbes 100 km, huvitav kas lähemal siis ühtegi sarnast kohta polegi? Üldiselt oli see väga turistikas koht, kohati oli turistipaate rohkemgi kui neid müüjaid seal paatides ja nännimüüjaid oli ka kaldal igal pool.





Umbes tunni aja pärast pandi meid  veel ühte suuremasse paati mis  siis kihutas mööda neid kanaleid, selgus et  terve küla elas seal postide otsas umbes 1 meeter veepinnast. Kohalik Veneetsia, huvitav mis juhtub kui kõvasti vihma sadama hakkab..





Väike video ka kihutamisest.

 


Noh see ujuvküla sai lõpuks läbi ja nüüd edasi Kwai jõe silla juurde. See on kuulus selle poolest et 1942 aastal ehitasid seda inglise sõjavangid kes Singapuris jaapanlastele vangi olid langenud. Jaapanlased olid muidugi tuntud oma julmuste poolest ja seal hukkus tuhandeid inimesi. Kwai jõgi ise on väga rahulik ja idülliline. Tegelikult see vist polegi see sild mida need inglise vangid ehitasid vaid on hiljem ehitatud.


Seal oli veel ka üks sõjamuuseum mis tuli ka ajaviiteks üle vaadata.



Niimoodi need inglise vangid seal sõjavangis elasid.




Lõpuks käisime veel ka sõjaväekalmistul kuhu need hukkunud sõjavangid maetud on.



Sunday, September 9, 2012

Teine päev Bangkokis

Hommikul oli esimene asi uus elamine vaadata sest praegune koht Amazing House oli ikka päris jama, isegi tekki ega voodilina ei olnud toas. Enne käisin veel seisvat Buddhat vaatamas sest see asus üsna lähedal.




Pärast templit võtsin motikatakso ja sõitsin Khaosani lähedale hotelle otsima. Seekord tahtsin vaadata kas seljakotiränduri hinna ehk 250 kuni 400 bahti eest saab mingit normaalset ööbimiskohta või mitte. Üks hotell oli hullem kui teine, enamasti pisikesed ilma akendeta haisvad toad. Pärast umbes kümnendat toavaatamist hakkas asi paremaks minema ja lõpuks leidsingi New Siam hotellis 260 bahtiga päris normaalse, aknaga toa. Tuba on küll ainult ventilaatorijahutusega aga elab üle. Umbes 650 bahtiga sai muidugi korralikke konditsioneeriga tube aga seekord tahtsin prooviks just sellise hinnaga. Pärast vaatasin internetist et seda hotelli miskipärast Agodas saadaval polegi. Kolisin üle ja siis põrutasin seda kuulsat Bangkoki Chatuchaki turgu vaatama. Netist peilisin välja et sinna saab buss nr 3-ga ja tõepoolest pärast kolmveerandtunnist sõitu tundmatutel tänavatel olin kohal. See buss oli muideks veel puupõrandaga... Turg oli suur aga eesmärgiks polnudki midagi osta vaid lihtsalt üle vaadata. Midagi erilist seal minu jaoks tegelikult polnud, lihtsalt üks tohutu suur turg.





Pärast Chatuchakist tagasi tulles sõitsin taksoga veel Dusit Zoo loomaaeda ja sealt jalgsi  Marble templit vaatama ja lõpuks Khaosan Roadile mis asub umbes 300 meetrit minu hotellist. Minek Chatuchaki turule bussiga läks siis 7 bahti ja tagasitulek kahe taksoga umbes 120 bahti ehk 3 eurot, kaugus peaks olema umbes 7..8 kilomeetrit, sõit oli poole odavam kui Eestis. Siin on see Marble Temple.


Siin siis Khaosani tänav mis ise on ka üks suur turg ja maailmakuulus seljakotirändurite chillimise koht. Kuigi pole just hooaeg oli turiste seal sadades või isegi tuhandetes.
 



Saturday, September 8, 2012

Bangkokki

Vähesed teavad et Pattayast Bangkokki saab kõige soodsamalt minibussiga (rong on veel odavam aga rongijaama sõit maksab ka tõenäoliselt oma 50 bahti). Üks minibussi peatustest on Friendship kaubamaja vastas, minibussid väljuvad sealt teoreetiliselt iga 15 minuti järel ja hind on kõigest 97 bahti, Bangkoki lõpp- peatus on Victory monumendi juures. Võrdluseks tavabussi hind on ca 115 bahti. Seadsingi siis end sinna ootama, seekord kulus pool tundi enne kui minibuss tuli ja 2 tunni pärast olin Bangkokis. Enne Victory monumenti oli paras liiklusummik, mõned reisijad väljusid ja läksid jala edasi sest monumendini oli tõesti vaid ainult paarsada meetrit. Mul oli öömaja broneering kusagile Khaosani lähedale, Samsen soi 2, tuktukimehed küsisid sinnasõiduks 100..200 bahti aga Meter taksoga läks ainult 81 bahti. Alati küsige Meter taksot mitte kokkuleppehinda. Jõudsingi varsti kohale, kahjuks see "Amazing" nimeline guesthouse polnud küll suurem asi, rohkem nagu kodumajutus, mingid kahtlased tüübid suitsetasid naabertoas. Panen ilmselt negatiivse kommentaari Agodasse. Admin kadus ka õhtul mitmeks tunniks kuhugi  ära. Võtsin väikese eine ja hakkasin Khaosani poole jalutama. Eks ta ole, tüüpiline Bangkoki soi tänavapilt.


Tänavatel on sealkandis peaaegu võimatu normaalselt kõndida sest kõnniteed on täis ehitatud, müüjad sisuliselt elavad seal.


Otsisin veidi uut ja paremat ööbimiskohta ja võtsin suuna Kuningapalee- Grand Palace poole, päris kena.



Ega ma tegelikult tahtnudki paleed sisse vaatama minna kuna seal juba varem käidud ja see on tasuline. Sissepääs suletakse muideks kell 15.30. Eks ma siis jalutasin edasi  pikalt kuni vastu tuli Wat Pho tempel ja Suur Pikutav Buddha ka seal, sissepääs 100 bahti. Päris pirakas on see seal, oma 15 meetrit pikk.



 Sinna nendesse topsidesse saab annetuseks münte poetada, päris palju topse oli, ei viitsinud sellega küll tegeleda.


Seal on ka siis Wat Pho tempel, kulda ja karda on siin piisavalt. Ilus on kah.









See vaadatud otsustasin minna vaatama Bangoki Lumphini Parki. Üldiselt on Bangkokis kõige targem taksoga liigelda sest see on suhteliselt odav kuid seekord aega oli piisavalt ja tahtsin lihtsa bangkoklase elu kah veidi rohkem näha. Läksin bussiga, pilet 8 bahti, selles bussis konditsioneeri polnud  vaid laes olid  iga istme kohal ventilaatorid. Lihtsa bangkoklase elu on ikka üsna mage, räpased tänavad ja palju inimesi.  Pärast pidin veel edasi teise bussiga sõitma, see viis mööda Silom Roadi, see on seal palju peenem rajoon, pangad, ostukeskused. Lumphini park on selline umbes kilomeetri suurune tiikidega park kus on meelelahutust ja inimesed käivad tervisejooksu tegemas. Midagi erilist hetkel seal küll ei toimunud, ja pime oli kah juba.



Thursday, September 6, 2012

Koh Kongist Pattayasse

Ilm kiskus siin Koh Kongis ikka natuke vihmaseks ja polnud enam mõtet siia jääda. Ärkasin 6 paiku ja kuna piiripunkt pidi avatama kell 7 siis  võtsin varsti mototakso piirile, juht tahtis 100 bahti ehk 3 USD ja sõit võis alata. Vihma tibutas  ja sõit toimus suure vihmavarju all mida mina hoidsin tagant varrest ja juht hoidis vasaku käega servast ja paremaga hoidis motika lenksu.Väga naljakas sõit oli.  Piirini oli päris palju maad, oma 10 km ja teel tuli veel ka  sillamaksu maksta 1400 reali (alla poole USD) kuid kohale jõudsime kenasti. Kambodza immigratsioonile ei meeldinud minu Eesti pass eriti ja ta helistas ilmselt Tai poolele kas ma ikka piirilt viisa saan kuid lõpuks pärast järjekordselt sõrmejälgede andmist lubati minna. Päris lolliks on läinud, nii Kambodzasse sisenedes kui väljudes võtavad kõik sõrmejäljed, nagu tohutult terroriste tahaks hirmsasti Kambodzat külastada. Vihma hakkas nüüd päris kõvasti sadama, Tai poolele oli umbes 100 meetrit jalgsi minna, seal tekkis uus jama, taheti passi koopiat mida mul polnud ja saadeti mind kuhugi seda tegema. Muuseas seda koopiategemise kohta Tai poolel otsides oleks olnud  võimalik siseneda Taisse ka ilma immigratsiooni templita sest keegi minu vastu seal huvi ei tundnud. Probleemid oleks tekkinud muidugi Taist väljumisel. Nojah, mina seda koopiakohta igatahes üles ei leidnudki ja immigratsioon oli siis nõus viisat tegema ka ilma passikoopiata. "Visa on arrival" maksis 1000 bahti, kokku läks piiril üle tunni aja. Sealsamas sain kiiresti minibussi peale mis 120 bahti (3 eur) eest viis Tratti,  90 km, päris normaalne hind. Trati bussijaamas sain  bussi kella 12-ks Pattayasse 170 bahti. Bangkoki bussid väljusid sealt iga tunni tagant ja hind oli ca 270 bahti. See Pattaya buss pidi sõitma 4 tundi kuid tegi peatusi igal pool kus keegi tahtis ja kokku kulus pea 6 tundi. Tegelikult kiiret ka polnud sest selline poolvihmane ilm oli. Pattayas võtsin majutuse  tuttavasse kohta Soi Buakhaol,  500 bahti öö, ruum oli seekord megasuur, oma 30 ruutu. Pattayas on muideks ka kõige odavam massaaz - alates 100 bahti ehk 2,5 eurot tund., proffide hind on siiski 200 bahti tund.  Vahelduseks ka pildike Go-Go baarist Buakhao tänaval. Nagu näha saab sealtsamast chicken kebabi ja ka motikat rentida :)




Wednesday, September 5, 2012

Koh Kongi

Hommikul algas sõit väikese viperusega, ootasin kell 7.30  oma hotelli ees pealevõtmist kui admin ütles et pick up buss käis juba ära ja ma pean bussiterminali minekuks tuktuki võtma. Eks ma siis võtsingi, 2 USD viis kuhugi downtowni pisikesse bussijaama kus asjamees ütles et see pick up buss alles läheb mind peale võtma. Hmm, 2 USD mööda pükse. Varsti tuligi buss ette ja  sõit läks Koh Kongi, kokku on sinna 220 km, üksik kurviline tee lookles dzungli vahel, ma arvan et oma 100 km oli sellist tühja maad kus peale tee ja puude ei olnud mitte midagi. Bussijuht oli järjekordne lollakas kes signaalitas kogu aeg, näiteks enne igat kurvi umbes kolm korda, täiesti võimatu oli magada, sõit kestis oma 5 tundi.


Jõudsimegi lõpuks Koh Kongi linna, tegelikult on seakandis ka samanimeline saar. Koh tähendab saart nii tai kui ka khmeri keeles, seal Koh Kongis on selline pikk sild mis viib Kambodza- Tai piiripunkti


Algul võtsin toa mingis "Otto Guesthouses" 5 USD eest, olin näinud seda Agodas pakutavat kuid tegelikult on see paras peldik: vana puumaja, WC ja dushiruum on teistega jagatud, WC-s tuleb kopsikuga vett valada, hmm 3 USD võiks selle hind olla. Viskasin kotid sinna ja läksin jalutama. Sada meetrit edasi  leidsin palju kobedama guesthouse, 8 USD koos korraliku vannitoa ja telekaga, kolisingi sinna üle. Ilm oli vihmane, tibutas, jalutasin kaldapealsel, leidsin ühe ilusa maja, arvasin et see on mõni pank või hotell. Loen kirjadelt et tundub olema maksuameti kohalik osakond, hehe, selliste ehitiste peale need vaese riigi rahad kuluvad siis.



Minu guesthouse kõrval oli ka üks reisibüroo kus üks väga abivalmis kohalik kutt seletas kuhu saab minna ja mis ekskursioone võtta. 7 USD eest oleks saanud minna pooleks päevaks mangroovimetsa vaatama ja 20 USD eest trekkima mägedesse ja koske vaatama. Kuid ilm oli ikka selline vihmane ja otsustasin järgmisel päeval edasi Taisse põrutada. Ikkagi vihmahooaeg praegu. Mees seletas mulle kenasti kuidas siit  piirile saab,  kui palju tuleks motikataksole maksta ja mis bussidega kuhu edasi saab sõita.